Será ki pessoas sta ba muda, ou es ta muda ou nu ta ba ser mudadu” ku Vasi-nasom?







Antis di mas nkreba dexaba klaru es pergunta: ou seja ki pessoas,  muda di kuze i pa ki diresom?
Desdi ki OMS diklara es duensa ki spadja na mundu komu um pandemia pergunta ki mas nu tem stadu ta obi e será ki pessoas ta bem muda, será ki elites ta muda, i tambe argumentu “ nu mesti uni”. Sobri kel ultimu li tambe nta pergunta uni ku kenha i pake? Nta rispondi afrikanus mesti uni ku tudu mundu ki kre odja rialmenti interesi di Afrikanu ser ruspetadu na kualker lugar undi e sta.
Um kuza e sertu txeu kuzas muda: mininus di riku di 4 anu pasa ta toma aula na komputador, mininu di pobri na televisom, tudu algem pasa ta uza diferentis kanal di internet pa fazi lives, ovi mutu mas konsiensia di uniom di povu, na afrika fazedu kuarentena na restu di mundu també, ti festival pasa ta ser via live, asosiativismu bira sesta bazika, tudu paiz fitxadu frontera. ki bela speriensia pa bankarius, so dinheru ki bira ta sirkula.
Dekretadu stadu di emergensia pa pratikamenti tudu mundu. Afrika foi kontinenti menus afetadu ou seja kuazi ki ka afetadu tomandu situasom ki kontisi na mundu interu: si pandemia e klasifikadu pa numeru di kazu ou morti na um país em determinadu tempu, na Afrika kovid 19 ta tomaba um otu nomi, mas nunka um pandemia.
Mas pa otu ladu ekonomikamenti e fika komu ki risponsavel pa salda divida di kel ki txomadu di um krizi. Pior ainda, e devia tomaba otu klasifikasom ou seja pami era mas koretu txomaba el di “neokolonialismu  du ki propriamenti um pandemia.
Tudu stadu afrikanu ku exsepsom di Madagascar, Burundi i Tanzania diklara abertamenti na dikorer di tempu ma es ka kre fazi parti mas di rikomendasom di OMS.
Bom. Pa bai diretamenti a kestom disdobradu em tres parti:
Primeru: ki tipu di pessoas ki nu sta kre fla ma ta muda?
Nu sta fala di paizis riku, di partidus pulitikus ki sta manda, grandis empresariu industrial, imigrantis afrikanu, pobris, afrikanus na áfrika?
Paizis ku sis kolonizadoris na kabesa i sis povus bem sustedu ka sta bem muda di filosofia di vida, ou seja tempu di kuarentena ka foi sufisienti pes kumesa ta pensa i diskonstrui imajem kes tem di afrikanu pobri, salbaxi, sem stória i ki ka kre trabadja.
Midjor kuazi ninhum familia klasi media, riku na paízis kapitalista mas afetadu ka sta bem stendi um solidariedadi em masa ku kontinenti afrikanu, paizis pobris di America Latina i Mêdio Orienti fora di kuadru filantrópiku i solidáriu.
Mas faxi di spera um solidariedadi ku igrejas, ku sis propi asosiasom ou sis povus du ki em diresom a kontinenti.
Pa mundi des pesoas kulpa podi sta na propi lider afrikanu ki sta risebi ajuda i ka sta aplika na sis paizis.
Pisoas ka sta bem dexa di teni txeu hotel, di anda na sis kraru di luxu i splora rikursus mineral i umanus na afrika, i nem presidentis afrikanus ka sta dexa di kopia mudelu osidental di dizenvolvimentu.

Uki ker dizer ma ka sta bem tem um politika revolusionaria na kes paizis la pa fla nu sta bem restitui dívidas ku paízis afrikanu nu sta bem rikonhesi igualdadi i direitus umanus a todus viventi, nu sta bem investi na paz, amor i liberdadi i justisa.
Purtantu pa pergunta 1 é klaru ki afrikanus e obrigadu a muda pur kauza des krisi istu e prendi a vivi ku poku, ku medu, ku presom di stadu di emergensia, ku mas nesesidadi di ajuda estranjera. Keli ki e si verdaderu mudansa i indiskutivel.
Kuantu a paízis riku tudu indika ma sistema ta kontinua ta ser kreditu bankariu, kartom viza, pagamentu eletroniku, ristruturasom di balansa di pagamentu sempri favoravel a Euro i a Dola i Yuan mueda Xina. kela ki kontinua ta ganha.
Izemplu nu podi ba ta toma na kazu di etiopia ki stadu di emergensia ta bai inda ti setembru, i munti pais di afrika ki ekonomia sta gravimenti prejudikadu pa anu enteru.
Sigundu purgunta muda di kuze? Nu sta fala di kestom di fé, di kestom di krensa na siensia, politika, di kondisom di vida.
 Bazikamenti es pergunta e pratikamenti igual ki prumeru diferensa unikamenti na krensas di kada um. Tem munti pessoas ki nem ka sta pasal pa kabesa muda em rilasom a fé ou di siensia ou seja ta manti kuazi mesmu, e ta leba mesmu vida di sempri na país undi e sta enkontra, istu e sem tempu pa rifleti sobri kestom importanti ki leba mesmu es paraji di mundu nes inisiu di anu 2020. Ou seja munti ta kridita tambe ma sa ta risolvi es problema ku vasina, mas so ki es ta gostaba ki vasina kumesaba na afrika.
Pur ultimu muda pa ki diresom?
Kel pergunta li npodi relasionaba el ku kestom di propi OMS pa serba mas obijetivu i klaru. OMS diklara tudu prosedimentus ki torna obrigatoriu: kuarentena, konfinamentu, testes, tratamentu, distansiasom sosial, e preparasom di vasinasom.
Gosi nu sta na meiu di ultimu etapa: será ki vasinasom ta entra na regra preventivu i obrigatóriu? Ainda nu podi krisenta modi sabendu ki el mesmu dje sta ser txeu kontestadu ku movimentus anti-vasinasom pa tudu kantu di mundu.
Si bem ser obrigatóriu pisoas ta kontinua ta kridita na OMS i ta aseita tomal pa podi kontinua si vida istu e si “live” na net.
Ngostaba di krisentaba ki diresom ki movimentus afrikanus ta tomaba di la frenti?
Será ki afrika ta kordaba definitivameti peranti um desisom des natureza el só? Será ki e ka mas forti nu sta tudu unidu independentimenti di kor nes mumentu? Nu ka ta fikaba ku mas forsa? Ou nu ta preferiba um suisidiu koletivu?
Pa munti e planu di injesom di um mikro txipi di intelijensia artifisial ki sta em jogu? Será txabi di pergunta inisial di nos artigu?  Um duvida riba nos txada kabesa: kuze ki e planu ou na kazu di  bem ser, priventivu obrigatoriu, podu na nos Veia: será virus di korona ou vírus di Koroa?

Commentaires

Articles les plus consultés