Será ki pessoas sta ba muda, ou es ta muda ou nu ta ba ser mudadu” ku Vasi-nasom?
Antis
di mas nkreba dexaba klaru es pergunta: ou seja ki pessoas, muda di kuze i pa ki diresom?
Desdi
ki OMS diklara es duensa ki spadja na mundu komu um pandemia pergunta ki mas nu
tem stadu ta obi e será ki pessoas ta bem muda, será ki elites ta muda, i tambe
argumentu “ nu mesti uni”. Sobri kel ultimu li tambe nta pergunta uni ku kenha
i pake? Nta rispondi afrikanus mesti uni ku tudu mundu ki kre odja rialmenti
interesi di Afrikanu ser ruspetadu na kualker lugar undi e sta.
Um
kuza e sertu txeu kuzas muda: mininus di riku di 4 anu pasa ta toma aula na
komputador, mininu di pobri na televisom, tudu algem pasa ta uza diferentis
kanal di internet pa fazi lives, ovi mutu mas konsiensia di uniom di povu, na
afrika fazedu kuarentena na restu di mundu també, ti festival pasa ta ser via live, asosiativismu bira sesta bazika, tudu paiz fitxadu frontera. ki bela speriensia pa bankarius, so dinheru ki bira ta sirkula.
Dekretadu
stadu di emergensia pa pratikamenti tudu mundu. Afrika foi kontinenti menus
afetadu ou seja kuazi ki ka afetadu tomandu situasom ki kontisi na mundu
interu: si pandemia e klasifikadu pa numeru di kazu ou morti na um país em
determinadu tempu, na Afrika kovid 19 ta tomaba um otu nomi, mas nunka um
pandemia.
Mas pa
otu ladu ekonomikamenti e fika komu ki risponsavel pa salda divida di kel ki
txomadu di um krizi. Pior ainda, e devia tomaba otu klasifikasom ou seja pami
era mas koretu txomaba el di “neokolonialismu
du ki propriamenti um pandemia.
Tudu
stadu afrikanu ku exsepsom di Madagascar, Burundi i Tanzania diklara
abertamenti na dikorer di tempu ma es ka kre fazi parti mas di rikomendasom di
OMS.
Bom.
Pa bai diretamenti a kestom disdobradu em tres parti:
Primeru:
ki tipu di pessoas ki nu sta kre fla ma ta muda?
Nu
sta fala di paizis riku, di partidus pulitikus ki sta manda, grandis empresariu
industrial, imigrantis afrikanu, pobris, afrikanus na áfrika?
Paizis
ku sis kolonizadoris na kabesa i sis povus bem sustedu ka sta bem muda di filosofia
di vida, ou seja tempu di kuarentena ka foi sufisienti pes kumesa ta pensa i
diskonstrui imajem kes tem di afrikanu pobri, salbaxi, sem stória i ki ka kre
trabadja.
Midjor
kuazi ninhum familia klasi media, riku na paízis kapitalista mas afetadu ka sta
bem stendi um solidariedadi em masa ku kontinenti afrikanu, paizis pobris di America Latina i Mêdio Orienti fora di kuadru filantrópiku i solidáriu.
Mas faxi
di spera um solidariedadi ku igrejas, ku sis propi asosiasom ou sis povus du ki
em diresom a kontinenti.
Pa mundi
des pesoas kulpa podi sta na propi lider afrikanu ki sta risebi ajuda i ka sta
aplika na sis paizis.
Pisoas
ka sta bem dexa di teni txeu hotel, di anda na sis kraru di luxu i splora rikursus
mineral i umanus na afrika, i nem presidentis afrikanus ka sta dexa di kopia
mudelu osidental di dizenvolvimentu.
Uki
ker dizer ma ka sta bem tem um politika revolusionaria na kes paizis la pa fla
nu sta bem restitui dívidas ku paízis afrikanu nu sta bem rikonhesi igualdadi i
direitus umanus a todus viventi, nu sta bem investi na paz, amor i liberdadi i
justisa.
Purtantu
pa pergunta 1 é klaru ki afrikanus e obrigadu a muda pur kauza des krisi istu e
prendi a vivi ku poku, ku medu, ku presom di stadu di emergensia, ku mas
nesesidadi di ajuda estranjera. Keli ki e si verdaderu mudansa i indiskutivel.
Kuantu
a paízis riku tudu indika ma sistema ta kontinua ta ser kreditu bankariu,
kartom viza, pagamentu eletroniku, ristruturasom di balansa di pagamentu sempri
favoravel a Euro i a Dola i Yuan mueda Xina. kela ki kontinua ta ganha.
Izemplu
nu podi ba ta toma na kazu di etiopia ki stadu di emergensia ta bai inda ti
setembru, i munti pais di afrika ki ekonomia sta gravimenti prejudikadu pa anu
enteru.
Sigundu
purgunta muda di kuze? Nu sta fala di kestom di fé, di kestom di krensa na
siensia, politika, di kondisom di vida.
Bazikamenti es pergunta e pratikamenti igual
ki prumeru diferensa unikamenti na krensas di kada um. Tem munti pessoas ki nem
ka sta pasal pa kabesa muda em rilasom a fé ou di siensia ou seja ta manti
kuazi mesmu, e ta leba mesmu vida di sempri na país undi e sta enkontra, istu e
sem tempu pa rifleti sobri kestom importanti ki leba mesmu es paraji di mundu
nes inisiu di anu 2020. Ou seja munti ta kridita tambe ma sa ta risolvi es problema ku vasina, mas so ki es ta gostaba ki vasina kumesaba na afrika.
Pur
ultimu muda pa ki diresom?
Kel
pergunta li npodi relasionaba el ku kestom di propi OMS pa serba mas obijetivu
i klaru. OMS diklara tudu prosedimentus ki torna obrigatoriu: kuarentena,
konfinamentu, testes, tratamentu, distansiasom sosial, e preparasom di
vasinasom.
Gosi
nu sta na meiu di ultimu etapa: será ki vasinasom ta entra na regra preventivu
i obrigatóriu? Ainda nu podi krisenta modi sabendu ki el mesmu dje sta ser txeu
kontestadu ku movimentus anti-vasinasom pa tudu kantu di mundu.
Si
bem ser obrigatóriu pisoas ta kontinua ta kridita na OMS i ta aseita tomal pa
podi kontinua si vida istu e si “live” na net.
Ngostaba
di krisentaba ki diresom ki movimentus afrikanus ta tomaba di la frenti?
Será
ki afrika ta kordaba definitivameti peranti um desisom des natureza el só? Será
ki e ka mas forti nu sta tudu unidu independentimenti di kor nes mumentu? Nu ka
ta fikaba ku mas forsa? Ou nu ta preferiba um suisidiu koletivu?
Pa
munti e planu di injesom di um mikro txipi di intelijensia artifisial ki sta em
jogu? Será txabi di pergunta inisial di nos artigu? Um duvida riba nos txada kabesa: kuze ki e planu ou na kazu di bem
ser, priventivu obrigatoriu, podu na nos Veia: será virus di korona ou vírus di
Koroa?


Commentaires
Enregistrer un commentaire